Autor:
/Pexels

Mees tunneb end sama varapagasiga kindlamalt kui naine

Inimese rahalises heaolus saab eristada kolme suurt komponenti: kindlustunnet, vabadust ja naudinguid. Eesti teadlasi huvitas, kuidas on kõik kolm seotud inimese kontolt vastu vaatava tegeliku rahalise seisuga. Muu hulgas leidsid nad, et mehed on sama varakuse juures kõigis kolmes sfääris eluga rohkem rahul, kirjutab Novaator 

Rahalist heaolu on uuritud ja mõõdetud varemgi, kuid seni on seda mõistetud pigem kitsamalt jõukuse või rahalise toimetulekuna. „Meie püüdsime oma projektis minna natukene sügavamale: saada aru, kuidas inimesed rahalisest heaolust räägivad ja mida see nende jaoks tähendab,“ ütleb Tartu Ülikooli käitumusliku poliitikakujundamise teadur Leonore Riitsalu. 

Sellele keskenduv Riitsalu ja kolleegide rahalise heaolu uurimisprojekt on jõudnud praeguseks kolmanda aastani. Austrias tegutseva ERSTE sihtasutuse rahastatava projekti käigus tegid nad esmalt 630 intervjuud 12-90-aastaste vanuses inimestega seitsmest riigist: Austriast, Horvaatiast, Rumeeniast, Serbiast, Slovakkiast, Tšehhist ja Ungarist. 

Nende intervjuude analüüsi alusel mõistsid teadurid, et rahalisel heaolul on kolm osa – kindlus, vabadus ja naudingud. Seejärel korraldasid nad koostöös Tšehhi pangaga uue kvantitatiivse uuringu, mis viis kokku pangaklientide subjektiivse hinnangu rahalise heaolu osadele ning nende kontoseisud ja kulutused. Viimaks valmis Riitsalu töörühmal tulemuste põhjal uus rahalise heaolu hindamise tööriist. „Seda võivad kasutada kõik huvilised,“ osutab ta. 

Rahaline heaolu ei hõlju vaakumis 

„Kahe aasta eest toimusid esimesed intervjuud, nende analüüsi põhjal saime aru, et rahaline heaolu tähendab lühidalt öeldes meelerahu: et inimesed saavad rahus elada ja elu nautida,“ meenutab Leonore Riitsalu.  

Täpsemalt tuli välja, et rahalisel heaolul on kolm osa: kindlustunne, vabadus ja naudingud. Kui kindlustunde ja vabadusega on mõneti arvestanud ka varasemad rahalise heaolu mõõdikud, siis nauding on Riitsalu töörühma mõõdikus uus näitaja. „Seni on eeldatud, et kui esimesed kaks on paigas, ongi elu nauditav. Meie saime aru, et tegelikult peab vaatama kolme osa eraldi: nii kindlust, vabadust kui ka naudinguid,“ põhjendab ta. 

Nüüd analüüsis Riitsalu koos kolleegidega, kuidas on omavahel seotud inimese rahaline ja üldine heaolu. Üldise heaolu käsitluse laenasid nad rahvusvahelisest Global Flourishing Study pikiuuringust. „Näeme intervjuude põhjal, et rahaline heaolu ei ole üks paljudest üldise heaolu osadest nagu seni seda nähtud on. See on hoopis paljude üleüldise heaolu aspektidega läbi põimunud,“ kirjeldab teadur. 

Kohe oli töörühmal varuks järgmine uurimisküsimus: kuidas on omavahel seotud inimese subjektiivne rahaline heaolu ja objektiivne finantskäitumine. „Teisisõnu uurisime, kuidas on seotud inimeste tajutud kindlus, vabadus ja naudingud ning nende tegelik rahaline seis,“ täpsustab Riitsalu. Selleks viidi aasta alguses läbi andmekorje Tšehhi pangas. Ehkki lõplikud tulemused peaksid selguma aasta lõpuks, saab teaduri sõnul juba rääkida esimestest põnevatest tulemustest. 

Väiksem kindlustunne viib lotopiletit ostma 

„Minu jaoks oli hästi huvitav leid, et mehed hindavad oma kõiki kolme rahalise heaolu komponenti kõrgemalt kui naised, kui neil on sama palju raha ja varasid ehk samasugune objektiivne rahaline seis,“ toob Leonore Riitsalu tulemustest välja. Ta oletab, et siin võivad lugeda nii meeste suurem enesekindlus, roll leibkonnas kui ka palgalõhe, kuid täpne põhjus võiks selguda edasises analüüsis. 

„Teine leid ei ole niivõrd ootamatu: nendel, kellel on tarbimislaene, on madalam rahaline heaolu,“ jätkab teadur. Samuti ilmnes, et varade olemasolu on oluline. Seejuures osutus investeeringute olemasolu säästudest olulisemaks. „Need, kelle investeerimiskontodel oli kasvõi natukene raha, olid kõrgema rahalise heaolu tasemega, kui need, kellel seda ei olnud,“ selgitab Riitsalu. 

Teda ennast üllatas seegi, et erineva rahalise heaolu tasemega inimesed kulutasid raha suuresti samadele asjadele. „Tšehhi panga klientide seas tuli veel välja, et kõrgeim rahalise heaolu tase oli vanemas vanuserühmas ehk 65–75-aastastel,“ märgib teadur. See võib tema sõnul tuleneda Tšehhi pensionisüsteemist ja muudest ühiskondlikest teguritest. Eestis on samal teemal andmekorje juba tehtud ja Riitsalu loodab tulevikus ka kohalikke olusid analüüsida. 

„Natuke püüdsime ka vaadata, kuidas võiksid erinevad kombinatsioonid kindlustundest, vabadusest ja naudingutest välja tulla tarbimisharjumustes ja -käitumises,“ jätkab ta. Siingi on juba esialgsete leidudena näha, et inimesed, kes hindasid oma naudinguid kõrgemalt, kulutasid tõenäolisemalt raha väljas söömisele, reisimisele, hotellidele ja muule mitte otseselt hädavajalikule. 

„Teiseks jäi silma, et inimeste hulgas, kes hindasid oma kindlustunnet madalamaks, oli rohkem neid, kes olid lotopileteid ostnud või kasiinos mänginud,“ toob Riitsalu välja. Lisaks ilmnes analüüsist seos kindlustunde ja vabaduse vahel: need, kes tajusid oma elus vähe kindlust, ei hinnanud ka oma vabadust kõrgeks. Vabaduse ja naudingute vahel oli seos teaduri sõnul pisut mitmetahulisem. „Kindluse jaoks oli kõige tähtsam, et inimesel oleks raha kontol. Vabaduse jaoks luges ka vanus, aga kuidas täpsemalt see mõjutab, me veel analüüsime edasi,“ märgib ta. 

Pikem sisekaemus 

Leonore Riitsalu ja kolleegide projektis on kolm etappi: mõistmine, mõõtmine ja mõjutamine. Kui intervjuud aitasid rahalist heaolu mõista, siis nüüd lõppes töö vastava mõõdiku kallal. Muu hulgas valmiski töörühmal rahalise heaolu hindamise veebitööriist. „Lõime selle, et inimesed saaksid ise põhjalikumalt järele mõelda oma rahalise heaolu komponentide üle,“ osutab teadur. 

Tööriista täitmine nõuab pisut aega, sest inimene peab seal läbi mõtlema laiema ringi tegureid. Säästude, investeeringute ja ostukäitumise kõrval tuleb vastata näiteks haridus- ja karjäärivalikute ning tervisekäitumise kohta. „Nii kindlustunde, vabaduse kui ka naudingute osas palutakse mõelda, kuidas erinevad tegurid neid inimese elus mõjutavad,“ ütleb Riitsalu. 

Vastuseks annab tööriist koondtulemuse, mille iga huviline saab endale e-kirjaga saata või PDF-ina alla laadida. „Kui inimene tunneb, et tahaks midagi muuta, saab ta tööriistaga seada endale eesmärgi. Seejärel kuvatakse talle eesmärgi suunas liikumiseks soovitusi,“ kirjeldab Riitsalu. Soovi korral saab vastaja hiljem lehele tagasi minna ja hinnata, kuidas tal eesmärgi täitmine läks. 

Esialgu on tööriist saadaval vaid ingliskeelsena, kuid teaduri sõnul sooviks töörühm seda tõlkida mitmesse, sealhulgas eesti keelde. Esmalt tahaks Riitsalu lasta tööriistal veel veidi käibel olla, et kasutajatelt tagasisidet saada. Samuti loodab ta uuringu lõpus seda veel värskemate tõenduspõhiste soovitustega täiendada. „Ma ei usu, et see täpselt sellisena mujal, kui meie uuringutes käiku läheb, aga kui mõni pank tahaks seda näiteks kohandatuna kasutada, oleme koostööks väga avatud,“ sõnab ta. 

Riitsalu ja kolleegide töö jätkub. Esiteks analüüsivad nad põhjalikumalt subjektiivse rahalise heaolu ja objektiivse rahalise seisu seoseid. „Lisaks uurime Eestis edasi, kuidas on seotud hinnang kolmele rahalise heaolu osale inimese isiksuseomadustega,“ avab ta tulevikuplaane. Mõistmise ja mõõtmise faasile järgnevas mõjutamise tööetapis otsitakse vastust ka küsimusele, kuidas oleks võimalik näiteks poliitikakujundajal või finantssektori asutusel inimeste rahalist heaolu tõenduspõhiselt parandada. Selleks on käimas eksperimendid, mille tulemused saavad analüüsitud aasta lõpuks. 

Leonore Riitsalu ja kolleegid kirjutavad oma uuringust ajakirjas International Journal of Social Economics. Rahalise heaolu mõõtmise tööriista kujundas ja arendas disainistuudio DUX. 

 

Doktoritöö

Liis Ermus kaitseb doktoritööd „The phonetic variation of plosives in Estonian“

Ruumiandmed

Geoinformaatikahuvilised arutlevad Tartus vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara laiema kasutuse üle

Free laser beam image, public domain technology CC0 photo.

Konverents „Nordic Baltic Femtochemistry Conference 2024“